tåga

adolescent, youngster; moa taga, young chicken.

tåga

tåga

Taga-Baikalimaa

taga-; tagumine; tagumine-

Taga-Kaukaasia

Taga-Karpaatia

taga ajama hakkama

taga; tagant; tagantpoolt

(позади, по ту сторону, около, возле) послелог, требующий падежа генитив (родительный) taga, послелог, требующий падежа генитив (родительный) taguiči, послелог, требующий падежа генитив (родительный) tagut; сидеть за столом – ištta laudan taga; (идти за чем.-л.) идти за хлебом – mända ostmaha leibäd; сестра идёт за водой – sizar mäneb vedhe; (вслед за) послелог, требующий падежа генитив (родительный) или аллатив (внешнеместный направительный), либо предлог, требующий падежа партитив (частичный) jäl’ghe; ребёнок ходит за матерью и хнычет – laps’ jäl’ghe mamad käveleb i sukitab; (смотреть за, ухаживать за) смотреть за ребёнком – kacta last; медсестра ухаживает за больным – medsizar kacub läžujad; (при воздействии на что-л., кого-л.) взять за руку – otta kädes; (в течение, в продолжение) прочитал книгу за три дня – lugin kirjan koumes päiväs; (указание времени) за обедом – päilongin aigan; (вместо) послелог, требующий падежа генитив (родительный) taguiči, послелог, требующий падежа генитив (родительный) tagušt, послелог, требующий падежа генитив (родительный) tagut, послелог, требующий падежа генитив (родительный) täht; я получил зарплату за тебя – san paukan sinun taguiči (tagut); (быть замужем за, выходить замуж за) послелог, требующий падежа генитив (родительный) taga; она замужем за моим братом – hän om mehel minun vellen taga; выходить за него замуж – lähtta mehele hänen taga; (другие случаи) крючок зацепился за корягу – ong putui hagoho; я купил книгу за пятьдесят рублей – ostan kirjan videskümnes rubl’as

предлог `I` с дат. п.

1. koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;

2. objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga v õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast v vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele v lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;

3. tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas v füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;

4. põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, \поst, \поl, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast v tõttu, жениться по любви armastusest v armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast v järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;

5. abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu v teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;

6. suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt v emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem v noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;

7. aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima v töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi v kaupa;

8. suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;

9. laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi v kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi v häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi v põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi v moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;

10. jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному v одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; `II` с вин. п.

1. piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;

2. koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;

3. kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma v toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel v seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;

4. jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два v по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; `III` с предл. п.

1. ajalise järgnevuse märkimisel pärast v peale mida, mille järel; по окончании школы pärast v peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;

2. kõnek. van. ( tegevus) objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema; ‚

плыть по течению pärivett ujuma;

цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel

Н (selja)tagant, tagantpoolt; (selja)taga, tagapool; платье испачкалось \сзади kleit on tagant mustaks saanud;

2. предлог с род. п. kelle-mille taga; \сзади дома maja taga, стоять \сзади кого kelle taga seisma

184 (с. р. прош. вр. гналось и гналось) Г несов. за кем-чем taga ajama, jahtima keda-mida (ka ülek.); \гнаться за деньгами kõnek. raha taga ajama, \гнаться за славой kõnek. kuulsust taga ajama; ‚

\гнаться v

погнаться за двумя зайцами kõnek. kahte jänest v varblast püüdma;

\гнаться по пятам за кем kõnek. kannule jõudma kellele, kannul olema kellel; vrd.

предлог `I` с вин. п.

1. kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha v lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe v teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi v kümmet silma ette andma, kellest üle olema;

2. millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;

3. enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on v oli nüüd tühi;

4. mille juurde v kallale; взяться за дело asja juurde asuma;

5. mille pärast v tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;

6. kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel v eest võitlema;

7. kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?

8. üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;

9. kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;

10. kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;

11. -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;

12. kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;

13. kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis: сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga v läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; `II` с твор. п.

1. mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema v asetsema v paiknema, жить за городом linnast väljas elama;

2. pärast v peale mida, kelle-mille järel v järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;

3. millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;

4. kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku v kulgu jälgima;

5. kelle käes v kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes v nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;

6. kõnek. mille tõttu v pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;

7. väljendeis: ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema); ‚

ни за что mitte mingi hinna eest;

ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga

предлог с род п. eseme, isiku vm. märkimisel, kelle-mille taga miski asub v. toimub taga, järel, tagapool; \позади всех kõige taga, \позади неё temast tagapool, tema järel

171a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов.

1. кого-что jälitama, taga ajama, kannul käima (ka ülek.); \преследоватьть отступающего врага taganevat vaenlast jälitama, \преследоватьть зверя ulukit jälitama, \преследоватьть по пятам jälgi mööda järele minema, \преследоватьть в судебном порядке jur. kohtukorras taga otsima;

2. кого-что, чем taga kiusama; ülek. piinama; его \преследоватьла одна мысль üks mõte piinas teda, \преследоватьть упрёками кого keda etteheidetega ära vaevama;

3. что taotlema, järgima, silmas pidama; \преследоватьть цель eesmärki taotlema, \преследоватьть задачу ülesannet silmas pidama, \преследоватьть свои интересы oma huve silmas pidama, \преследоватьть корыстные цели omakasupüüdlikke eesmärke v omakasu silmas pidama

320 Г несов.

1. кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; \травитьть иышей hiiri hävitama, \травитьть себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;

2. кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); \травитьть кислотой happega kõrvetama, \травитьть рану haava ärritama v osatama (kõnek. ka ülek.), \травитьть душу kelle hinge kallal närima;

3. что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; \травитьть орнамент ornamenti v mustrit (sisse) söövitama;

4. что tallama; paljaks söötma v süüa laskma (karjamaad); \травитьть посевы külve tallama;

5. кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); \травитьть зайцев jänestele ajujahti pidama v korraldama, беглецов \травитьли собаками põgenikke aeti koertega taga;

6. кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; \травитьть соперника rivaali taga kiusama;

7. что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;

8. что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma

gener. Baikali-tagune maa, Taga-Baikal, Baikali-tagune maa, Taga-Baikalimaa

gener. teineteise taga, üksteise järel, üksteise taga

colloq. (taga/nt/kiirustamine; taga/nt/sundimine) tagantkiirustamine