-
1 могущество
mahti -
2 могущество
mahti -
3 мощь
mahti -
4 сила
mahti -
5 удосужиться
mahti saama -
6 урвать
mahti saama -
7 мощь
fvoima, mahti; mahtavuusвое́нная мощь — sotilasmahti
экономи́ческая мощь госуда́рства — valtion taloudellinen mahti (t kehittyneisyys)
-
8 могущество
n; ks могущественныйmahti, mahtavuus -
9 сила
f1) voima, mahtiизо все́х сил — kaikin voimin
о́бщими си́лами — yhteisvoimin
2) pl си́лы sot voimatвооружённые си́лы — aseelliset voimat, asevoimat
-
10 попустительствовать
vgener. kellelegi mahti jätma, (кому-л., чему-л.) mähitamaРусско-эстонский универсальный словарь > попустительствовать
-
11 удосуживаться
vcolloq. millekski vaba aega v. mahti leidma, viitsima -
12 удосужиться
vcolloq. millekski vaba aega v. mahti leidma, viitsima -
13 урвать время для
vgener. jõudeaega võtma, mahti saama, millekski end lahti kiskuma -
14 до
предлог с род. п.1. enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;2. -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks v üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma v teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;3. ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;4. tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;5. kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber; ‚от времени до времени aeg-ajalt;до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; комуне до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada -
15 доходить
313b Г несов.сов.дойти 1. до кого-чего (kohale) jõudma; \доходитьть до города linna jõudma, очередь доходит до тебя järjekord jõuab sinuni, смысл речи не \доходитьл до него kõne mõte ei jõudnud talle kätte v temani, ta ei tabanud jutu mõtet, до меня доходят слухи о чём minu kõrvu on jõudnud (kuuldus), et…;, письма \доходитьли быстро kirjad jõudsid kiiresti kohale v kätte, \доходитьть до сердца südamesse minema;2. до чего ulatuma; вода \доходитьла до пояса vesi ulatus v tõusis vööni, шторм \доходитьл до десяти баллов torm tõusis kümne pallini;3. kõnek. valmima; помидоры \доходитьли на солнце tomatid järelvalmisid v küpsesid päikese käes;4. до чего, без доп. kõnek. piirini v äärmuseni jõudma (eeskätt negatiivses mõttes); ‚\доходитьть vруки не доходят ei saa mahti -
16 не
1. täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba v ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как …; ei keegi muu kui, не что иное, как …; ei miski muu kui, не то чтобы…; kõnek. mitte et just…; не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против v не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить ple mõtet v põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju v tahtmist v aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;2. jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;3. osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset -
17 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
18 тот
152 М м. (та, то, те) see, too; teine; \тот дом see maja, в \тот год sel v tol aastal, в \тот раз tol korral, tookord, на том берегу teisel kaldal, vastaskaldal, по ту сторону teisel pool v teispool teed, tee vastaspoolel, на той неделе eelmisel v möödunud nädalal, до того времени, до тех пор seni, seniajani, senimaani, siiamaani, с того времени, с тех пор sellest v tollest ajast peale v alates, тем временем samal ajal, vahepeal, \тот самый seesama, одно и то же üks ja seesama, ükssama, то был мой друг see oli minu sõber, те шепчутся, те смеются ühed sosistavad, teised naeravad, спрошу у того, кто знает küsin selle käest, kes teab, и \тот и другой nii see kui teine, mõlemad, ни \тот ни другой ei see ega teine, mitte kumbki, это всё не то (kõik) see pole see, два дня тому назад kahe päeva eest, kaks päeva tagasi, тем v тем самым дело и кончилось sellega v sedaviisi lugu lõppeski, до того я устал kõnek. olen nii väsinud, кому не до того kellel pole milleks aega v mahti, и без того niigi, isegi, selletagi, не без того ju jah, küllap jah, küllap ikka, ju vist, благодаря тому что seetõttu v tänu sellele et, для того чтобы selleks et, в то время как sel v samal ajal kui, sellal kui, kuna, kuni, ввиду v в силу того, что seetõttu et, sellepärast et, до тех пор, пока niikaua kuni, seni v senikaua v seniajani v senimaani kuni, sestsaadik, siiasaadik, enne kui, из-за того что sellepärast et, seetõttu et, несмотря на то, что sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, с тем чтобы selleks et, вместо того, чтобы selle asemel et, по мере того, как vastavalt sellele, kuidas, вместе с тем (1) ühtlasi, (2) siiski, перед тем, как enne seda kui, между тем, как sel v samal ajal kui, ühtlasi, тем не менее siiski, ikkagi, ometi(gi), kummatigi, sellegipärast, sellest hoolimata, sellele vaatamata, и тому подобное ja muu sellesarnane, ja muud sellesarnast, ja nii edasi; ‚во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata;ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist;как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes v on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks;да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes;не та музыка, не \тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas v lugu v asi, iseasi;если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud -
19 попустительствовать
läbi sõrmede vaatama; mahitama; mahti jätma
См. также в других словарях:
mahti- — *mahti , *mahtiz germ., stark. Femininum (i): nhd. Macht, Kraft; ne. might (Neutrum), power; Rekontruktionsbasis: got., an., ae., afries., anfrk., as., ahd.; … Germanisches Wörterbuch
mahti — • teho, efekti, intensiteetti, mahti, puhti, vaikutus, voima, voimakkuus … Suomi sanakirja synonyymejä
potentiaali — • mahti, suorituskyky, voimavarat, kapasiteetti, pystyvyys, teho … Suomi sanakirja synonyymejä
taito — • mahti, kapasiteetti, kyky, mahtavuus, potentiaali, pystyvyys, taito, teho, valta, voima … Suomi sanakirja synonyymejä
teho — • teho, efekti, intensiteetti, mahti, puhti, vaikutus, voima, voimakkuus • mahti, kapasiteetti, kyky, mahtavuus, potentiaali, pystyvyys, taito, teho, valta, voima techn. • teho, efekti, intensiteetti, mahti, puhti, vaikutus, voima, voimakkuus … Suomi sanakirja synonyymejä
voima — • energia, kestävyys, ponsi, puhti, sitkeys, tarmo, voima • kyky, edellytykset, kapasiteetti, kelpoisuus, kykyisyys, kyvykkyys, lahja, lahjakkuus, mahti, potentiaali, pysyvyys, suorituskyky, taipumus, taitp, valmius, voima, voimavarat • mahti,… … Suomi sanakirja synonyymejä
herruus — • herruus, käskyvalta, määräysvalta, mahti, sananvalta, valta, valtius • määräysvalta, herruus, käskyvalta, mahti, sananvalta, valta asema, valtius … Suomi sanakirja synonyymejä
kapasiteetti — • kapasiteetti, edellytykset, kyky, mahti, potentiaali, suorituskyky, taipumus, taito, valmius, voima, voimavarat • kyky, edellytykset, kapasiteetti, kelpoisuus, kykyisyys, kyvykkyys, lahja, lahjakkuus, mahti, potentiaali, pysyvyys, suorituskyky … Suomi sanakirja synonyymejä
kelpoisuus — • kyky, edellytykset, kapasiteetti, kelpoisuus, kykyisyys, kyvykkyys, lahja, lahjakkuus, mahti, potentiaali, pysyvyys, suorituskyky, taipumus, taitp, valmius, voima, voimavarat • kapasiteetti, edellytykset, kyky, mahti, potentiaali, suorituskyky … Suomi sanakirja synonyymejä
kyky — • lahjakkuus, avu, edellytys, lahja, ominaisuus, piirre, taipumus • kyky, edellytykset, kapasiteetti, kelpoisuus, kykyisyys, kyvykkyys, lahja, lahjakkuus, mahti, potentiaali, pysyvyys, suorituskyky, taipumus, taitp, valmius, voima, voimavarat •… … Suomi sanakirja synonyymejä
pystyvyys — • kyky, edellytykset, kapasiteetti, kelpoisuus, kykyisyys, kyvykkyys, lahja, lahjakkuus, mahti, potentiaali, pysyvyys, suorituskyky, taipumus, taitp, valmius, voima, voimavarat • mahti, kapasiteetti, kyky, mahtavuus, potentiaali, pystyvyys, taito … Suomi sanakirja synonyymejä
